Talv on suurepärane aeg suleliste sõpradega tutvust teha, sest akna taha paigutatud toidulaud toob tiivulised otse “koju kätte”.
Jaanuari viimasel nädalavahetusel on taas toimumas iga-aastane talvine aialinnuvaatlus, kus saab anda enda panuse meie talviste lindude käekäigu jälgimisse.
Lindude toitmise reeglid
Kui teie pere pole varem talvel linde toitnud, siis on alustuseks õige üle käia lindude toitmise reeglid, millest tuleb kinni pidada.
- Reegel number 1: kui alustad lindude toitmist, siis pead jätkama sellega kevadeni, mil nad saavad taas ise oma loomulikku toitu hankida.
- Reegel number 2: toit peab olema maitsestamata, see ei tohi kindlasti olla soolane või vürtsikas.
- Reegel number 3: toidukogus peaks iga päev olema enam-vähem ühesugune
- Reegel number 4: lindude toitmist võiks alustada alles siis, kui päevane külm on kestnud juba mitu nädalat. Liiga vara lisatoitmisega alustades meelitad kohale jääma ka neid liike, kes peaksid lõunamaale lendama. Lindude toitmine tuleb lõpetada hiljemalt aprillis. Toitmise lõpetamiseks vähenda iga päev vähehaaval lindudele antavat toidukogust.
Lindude talvine toitmine
Enamik meil talvel esinevaid linnuliike saavad iseseisvalt hakkama ka ilma inimese abita ning talvine toitmine võib neile kasu asemel hoopis kahju teha. Nii on näiteks veelindudega, keda meelitatakse toiduga paigale jääma, kuigi neile endile oleks kasulikum ära lennata. Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimeselt lisatoitu.
Lisatoidust on abi eelkõige värvulistele külmal ja karmil talvel. Sinu poolt linnule pakutav toit on tema lisatoit, sest aialinnud otsivad ka talvel endale iseseisvalt süüa ning see oskus peab neil ellujäämise nimel ka säilima.
Igal linnul on oma lemmiktoit, seega mida mitmekesisem on sinu poolt pakutav toidulaud, seda suurem tõenäosus on kohata akna taga erinevaid linnuliike.
Lindudele sobilikud toidud:
• pekk
• searasv (kindlasti mitte sünteetilised rasvad!)
• päevalilleseemned
• kõrvitsaseemned
• õunaseemned
• seedermänniseemned
• linaseemned
• pähklid, eriti maapähklid (kindlasti mitte soolapähklid!)
• teravili (kaerahelbed, hirss, tangud, tatar)
Soovitame sul läbi lugeda ka Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud juhendi ”Talvised aialinnud ja nende toitmine”, kus on antud asjalik ülevaade, kuidas linde talvel toita.
Talvise maiuspala valmistamine
Vaja läheb:
– erinevad maitsestamata seemned ja pähklid
– searasv
– piparkoogivormid
– nöör riputamiseks
Kuidas teha?
1. Mõõda vormide abil välja täpne vajaminev kogus seemneid.
2. Sulata searasv madalal kuumusel vedelaks.
3. Lisa seemned sulatatud rasva hulka ning sega hoolega läbi.
4. Täida lusika abil piparkoogivorm poolenisti seemneseguga, lisa ülesriputamise nöör ning täida seejärel vorm ääreni.
5. Tõsta täidetud vormid sügavkülma tahenema (searasv säilitab oma pehmuse ka külmkapis, seepärast on seemnepalade tervelt vormist väljasaamiseks vaja hoida neid just sügavkülmas, kus rasv muutub tahkeks).
6. Eemalda seemnesegu vormist ning riputa õue.
Samasuguseid seemnemaiustusi saad valmistada ka želatiiniga. Tassitäie seemnete kohta kulub umbes 15g želatiini ja veerand tassi vett. Tegemiseks sulata želatiin vastavalt pakendil olevale õpetusele ning sega sinna hulka seemned. Kõik muu tee niisamuti kui eelnenud õpetuses.
Kui searasvaga tehtud maiuspalad on paremad just külmemate ilmadega, mil searasv püsib tahke, siis želatiiniga maiuspalad sobivad hästi soojemate talveilmadega, sest želatiiniga tehtult võivad seemned suure külmaga läbi külmuda ning siis ei käi lindudel jõud enam seemnepalast üle.
Mida kasulikku õpetab maiuspalade tegemine?
- tähele panema ja vaatlema loodust meie ümber
- õpetab lindude eest hoolitsemist ning kasvatab vastutustunnet
- õpetab tundma ja eristama erinevaid linnuliike (siit leiad abi linnuliikide määramisel)
