Teed ja tänavad on juba tihedasti lehtedega kaetud, seega on käes parim aeg aastas lehematemaatikaga tegelemiseks. Lehematemaatika muudab eriti toredaks see, et tegevust jätkub nii õue kui tuppa!
LEHEMATEMAATIKA ÕUES
Vaja läheb:
– paberkott või kilekott erinevate lehtede kogumiseks
Lehematemaatikaga tegelemiseks tuleb kõigepealt minna õue puulehti otsima. Suuna lapsi märkama ja korjama erineva kujuga ja erinevat värvi puulehti, nii lihtlehti (vaher, kask) kui ka liitlehti (kastan, pihlakas).
Lehtede püüdmine
- Viska õhku sületäis lehti ja palu lapsel püüda nii palju lehti kui ta vähegi suudab
- Lugege kinnipüütud lehed üle.
- Arutage, milliseid lehti on kergem/raskem püüda ja miks.
Kui palju on peotäis?
- Otsige üks ilus lehekuhi ning lase lapsel võtta peotäis lehti.
- Lugege koos üle, mitu puulehte ühe peotäie sisse mahub.
- Võta ka ise üks peotäis lehti ning loe üle sinna mahtunud lehtede arv.
- Korrake katset – kas lehtede arv peotäies muutus või jäi samaks?
LEHEMATEMAATIKA TOAS
Vaja läheb:
– puulehed
– karbid, kausid või taldrikud lehtede sorteerimiseks
– paber
– värvilised pliiatsid
– 1-sendised mündid
– kauss veega
Lehtede sorteerimine
- Võta vastav arv karpe või kausse ning palu lapsel lehed mingi kindla tunnuse alusel ära sorteerida. Näiteks:
– kuju alusel (ümarad, nooljad, sakilised)
– värvi alusel (punased, oranžid, kollased, rohelised, pruunid, kirjud)
– suuruse alusel (suured, keskmised, väiksed)
– tekstuuri alusel (siledad, karvased)
Lehekujude joonistamine
- Anna lapsele paberilehed ja pliiats.
- Otsige lehekotist 5 kuju ja suuruse poolest erinevat lehte (nt. vaher, tamm, kask, pärn, pihlakas).
- Lase lapsel panna iga puuleht eraldi paberile ning joonistada pliiatsiga puulehe serva mööda selle kontuur paberilehele.
- Kirjutage iga lehe juurde, mis puu leht see on.
- Nüüd on olemas uurimislehed, kuhu puulehtede kohta infot koguda.
- Vii samade lehtedega läbi järgmised katsed ning võrdle saadud tulemusi omavahel.
°°°Kui kiiresti kukub puuleht?
- Tõsta puulehed ükshaaval silmade kõrgusele ning lase see siis lahti.
- Lugege sekundeid, mis kuluvad erinevatel lehtedel põrandale jõudmiseks.
- Kirjutage tulemused uurimislehtedele
°°°Kui suur on puuleht?
- Laduge puulehed kõrvuti laua peale.
- Lase lapsel puulehtede peale 1-sendised mündid selliselt, et leht oleks müntidega kaetud. Kui münte parasjagu võtta ei ole, siis võib selle asemel kasutada teisi väikseid ühesuuruseid objekte, nt. kirjaklambrid.
- Lugege kokku, mitu münti kulub iga lehe katmiseks.
- Kirjutage tulemused uurimislehtedele.
°°°Kui palju puuleht kanda jõuab?
- Täida kauss veega.
- Aseta kaussi üks leht.
- Lao lehe peale ükshaaval ettevaatlikult 1-sendiseid münte, kuni leht vee alla vajub.
- Mitu münti jõudis leht vee peal hoida? Kirjutage tulemused uurimislehtedele.
Mida veel uurida?
- Milliste puude lehed kotti sattusid? (puude ja põõsaste määraja leiad näiteks siit)
- Miks puulehed värviliseks muutuvad?
- Kas ühe puu otsas on ainult ühte värvi lehed?
- Miks puud lehed langetavad?
- Kas sügisel kukub peale lehtede puu otsast veel midagi alla?
- Kuidas muutuvad puud aasta jooksul? (vaata videot siit)
Mida toredat õpetab lehematemaatika?
- olema tähelepanelik looduses ning märkama aastaaegade vaheldumisega kaasnevaid muudatusi
- hindama loodust meie ümber põneva mängu- ja avastamiskeskkonnana
- arendab värvi- ja vormitaju ning suunab leidma meid ümbritsevast keskkonnast erineva kuju ja tooniga lehti
- arendab rühmitamis-,võrdlemis- ja loendamisoskust